Diisel, bensiin või elekter — arvutus

Enne kui ükski jõuallikas kõne alla tuleb, on sul vaja oma numbreid. Need leiad hooldusraamatust ja viimasest ülevaatuse protokollist — läbisõit jagatuna esmaregistreerimisest möödunud aastatega annab sinu tegeliku aastase läbisõidu ja enamikul on see väiksem, kui nad arvavad.

Diisel kulutab vähem kütust, on ostes kallim ja hooldada kulukam — tahkete osakeste filter, heitgaaside tagasijuhtimine ja sissepritsesüsteem on kuluartiklid, mida bensiinimootoriga autol pole. Lisakulu teenib see tagasi ainult läbisõiduga. Rusikareeglina on juba aastaid kehtinud piir umbes kakskümmend tuhat kilomeetrit aastas; sellest vähemaga tasub diisel end harva ära.

Teine punkt on sõiduprofiil. Diisel, millega sõidetakse peamiselt lühikesi otsi, ei saa tahkete osakeste filtrit kunagi korralikult puhtaks — regenereerimine vajab pikemat aega töötemperatuuril. Linnadiisel ei ole seetõttu mitte ainult ebaökonoomne, vaid ka rikkealdis.

Otsustav küsimus pole sõiduulatus, vaid laadimisvõimalus. Kes saab kodus laadida, maksab kodutariifi ja sõidab väga soodsalt. Kes sõltub ainult avalikest kiirlaadijatest, maksab mitu korda rohkem — ja arvutus näeb välja hoopis teistsugune.

Kasutatud auto ostmisel lisandub teine tegur: aku seisukord. See on kõige olulisem üksik väärtust mõjutav tegur ja selle saab välja lugeda. Autot, mille aku seisukorra kohta pole tõendit, ostad huupi — ja seda auto kõige kallima komponendi puhul.

Enamik võrdlusi paneb kütusekulu kütusekulu vastu ja lõpetab sellega. Kulud, mis tegelikult vahe tekitavad, on arvutuses allpool.

Pistikuta täishübriid on linnaliikluses säästlik ega vaja laadimistaristut — lühikeste sõitude jaoks sageli kõige mõistlikum valik. Pistikhübriid seevastu tasub end ära ainult siis, kui seda tõesti regulaarselt laetakse; laadimata veab see kaasas rasket akut ja kulutab rohkem kui võrreldav bensiiniauto.