Elektriauto kuumuses: laadimine, jahutamine, parkimine

Liitiumioonelement töötab kõige paremini temperatuurivahemikus, mis jääb umbes kahekümne ja neljakümne kraadi vahele. Sellest madalamal on see loid, kõrgemal küll võimekas, kuid vananeb kiiremini. Keemilised kõrvalreaktsioonid, mis mahutavust vähendavad, kiirenevad temperatuuri tõustes — ja mitte ühtlaselt, vaid seda järsemalt, mida kuumemaks läheb.

Erinevalt külmast jätab kuumus jäljed, mis jäävad püsima. Külm aku annab oma mahutavuse tagasi, kui see on soojaks läinud. Aku, mis on veetnud palju suvetunde kuumana ja täis laetuna, on osa oma mahutavusest jäädavalt kaotanud. Kõige tugevamini mõjub kombinatsioon: kõrge temperatuur ja kõrge laetuse tase korraga, pika aja jooksul.

Loeb elementide, mitte õhu temperatuur. Keskpäevapäikese käes tumedal asfaldil seisev auto kuumeneb nii ülalt kui ka alt. Pärast pikka kiirteesõitu ja kiirlaadimispeatust on aku soojenenud omaenda voolust. Esimest mõjutad parkimiskoha valikuga, teist sellega, kuidas sõidad ja laed.

Enamikul praegustel elektriautodel on aku vedelikjahutus, mis on ühendatud kliimaseadme jahutusringiga. Kui läheb liiga soojaks, jahutab soojusvaheti jahutusvedelikku ja elemendid püsivad sobivas vahemikus — sõidu ajal, laadimisel ja mõne mudeli puhul ka seistes. See jahutus kulutab energiat, kuid on auto kõige olulisem kaitse kuumuse vastu.

Mõned vanemad mudelid jahutavad akut ainult passiivselt, õhu ja korpuse kaudu. Nende puhul jääb sõidust ja kiirlaadimisest tekkinud soojus elementidesse ning kuumadel päevadel piirab akuhaldussüsteem laadimisvõimsust tuntavalt, sageli juba reisi teises kiirlaadimispeatuses. Auto puhul, mida kasutatakse lõunas või millega sõidetakse suvel palju pikki vahemaid, on jahutuse tüüp seetõttu ostukriteerium.

Kas ja millal jahutus seistes töötab, reguleerib iga tootja isemoodi. Mõned autod jahutavad akut ka parkides, kui see jõuab kriitilise väärtuseni ja laengut on piisavalt; laadija küljes tuleb selleks vajalik energia võrgust. Auto, mis seisab kesksuvel peaaegu tühja akuga päikese käes, saab ennast seega vähem kaitsta.

Kiirlaadimine tekitab elementides soojust ja kuumal päeval lisandub see akule, mis on niigi soe. Akuhaldussüsteem hoiab elemendid allpool nende piirtemperatuuri, vähendades laadimisvõimsust. Laadimispeatus pärast pikka ja kiiret kiirteesõitu augustis võib seetõttu kulgeda aeglasemalt kui sama peatus kevadel, kuigi auto jõuab kohale sama laetuse tasemega. See ei ole rike, vaid kaitse.

Piirata võib ka laadimisjaam. Ka selle jõuelektroonikat ja kaablit tuleb jahutada ning suure kuumuse ja otsese päikese korral vähendavad mõned seadmed oma võimsust. Varjus või katuse all asuv laadimisjaam on palaval pärastlõunal sageli kiirem valik.

Talvisel eelkonditsioneerimisel on suvine vaste: kui sisestad laadimisjaama navigatsioonisüsteemi, viivad paljud mudelid aku enne saabumist sobivasse temperatuurivahemikku, kuumuses seega jahutavad selle maha. Lisaks mõned lihtsad reeglid:

Jahutamine kulutab vähem kui kütmine. Kliimaseade ei tooda soojust, vaid kannab seda kompressori abil edasi, ja temperatuurivahe sise- ja välisõhu vahel on suvel enamasti väiksem kui talvel. Seepärast kasvab energiakulu kuumuses vähem kui külmas. Kui palju, otsustab eelkõige sõidu algus: päikese käes seisnud salong tuleb esmalt maha jahutada ja see nõuab esimestel minutitel kõige rohkem võimsust.

Linnaliikluses on selle osa mõju suurem kui kiirteel, sest kliimaseade tarbib ligikaudu ühtlast võimsust, samal ajal kui ajam vajab aeglasel sõidul vähe. Kiirteel domineerib õhutakistus ja kliimaseade jääb selle kõrval vaevu märgatavaks. Mis aitab:

Vananemise seisukohalt loeb, kui kaua aku kuumana ja täis seisab. Laetuse taset saad ise mõjutada: sea igapäevaseks kasutuseks laadimispiir, mis katab sinu vajaduse, ja lae täis ainult enne pikki sõite — ja siis nii, et laadimine lõpeks vahetult enne väljasõitu. Millist vahemikku tootja igapäevaseks kasutuseks soovitab, on kirjas kasutusjuhendis; mõne elemendikeemia puhul on regulaarne täislaadimine otseselt ette nähtud.

Parkimiskohta saad mõjutada ainult osaliselt. Garaaž või parkimismaja on suvel tunduvalt jahedam kui lahtine parkla, vari aitab ja hele aluspind kuumeneb vähem kui tume asfalt. Kes pargib kuumuses pikemalt, näiteks lennujaamas või puhkuse ajal, ei jäta akut täis ega peaaegu tühjaks: täis aku vananeb kiiremini, peaaegu tühi ei jäta autole reservi jahutuse ja pardaelektroonika jaoks.

Kuumus mõjutab ka akust väljaspool olevaid osi. Rehvirõhk tõuseb, kui rehvid on soojad; seepärast mõõdetakse ja seadistatakse seda külmalt, hommikul või pärast pikemat seismist varjus. 12-voldine aku vananeb soojas kiiremini, isegi kui selle nõrkus ilmneb sageli alles järgmisel talvel. Plastid, tihendid ja klaasipuhastite kummid kannatavad päikese käes.

Elektriauto Lõuna-Hispaaniast, Lõuna-Itaaliast või Kreekast ei ole automaatselt halvem kui põhjast pärit auto, kuid selle akul on teistsugune ajalugu. Läbisõit ütleb siin vähem kui sisepõlemismootoriga auto puhul, sest kalendriline vananemine käib soojas kiiremini, isegi kui autoga on vaevu sõidetud. Otsustav on värske aku seisukorra aruanne, mis näitab jääkmahutavust, mitte armatuurlaual olev sõiduulatuse näit.

Küsi müüjalt, kuidas autot hoiti ja laeti: garaažis või tänaval, laadija küljes või mitte, millise laadimispiiriga, kui sageli kiirlaadijas. Vastuseid ei saa tõendada, kuid neid saab aku seisukorra aruandega võrrelda. Kontrolli lisaks, kas akul on aktiivne vedelikjahutus, ja proovi proovisõidul kliimaseadet; paljudel mudelitel on aku jahutus samas ringis.

Välised jäljed täiendavad pilti: pleekinud plastid, praod armatuurlauas, haprad tihendid, külgedel pragudega rehvid hoolimata heast mustrisügavusest. Kui auto tuleb üle piiri, tasub arvestada ka impordiga ja selgitada, kas akugarantii kehtib uues riigis; mõned garantiid on piirkondlikult piiratud. Carvexial saab müüja märkida, kas auto on toodud sisse teisest riigist. See on müüja väide, kontrollimata; aku seisukorra aruannet palu endale igal juhul näidata.