EL-i reimport: miks sama uus auto maksab välismaal vähem

Tootjad määravad hinnakirjahinnad iga müügituru jaoks eraldi, mitte kogu mandri jaoks korraga. Otsuses arvestatakse ostujõudu, konkurentsiolukorda, riigi maksustruktuuri ja lihtsalt seda, kui palju autosid seal müüa tahetakse. Mudelit, mis võistleb kuskil tugeva kohaliku konkurentsiga, hinnastatakse seal teisiti kui mudelit, millel konkurente pole.

Lisaks on vahe hinnakirjahinna ja tegeliku müügihinna vahel. Kus edasimüüjad töötavad kõrgete müügieesmärkidega ja turg on kitsas, on allahindlused suuremad. Seda osa vahest ei ole üheski hinnakirjas ja just selle korjab ära vahendaja, kes ostab samadelt edasimüüjatelt suuremaid koguseid.

Ja kolmandaks maksud. Kus riik maksustab auto ostu kõrgelt, on lõpphind kõrge, ilma et tootja rohkem saaks. See osa on ainus, mida reimpordiga kaasa võtta ei saa: see tuleb tasuda sihtriigis, olenemata sellest, kust auto osteti.

Mõiste on eksitav, sest auto ei ole enamasti kunagi sihtriigis olnudki. Silmas peetakse uut autot, mille tootja on ehitanud ja hinnastanud kindla turu jaoks ja mille keegi seal ostab, et see mujal registreerida. Kui margil on sihtriigis tehas, tuleb auto tõesti tagasi, sellest ka nimi — tehniliselt ei ole see aga otsustav.

Praktikas on kaks vormi. Esimene on päris uus registreerimata auto, tellitud või võetud välismaise edasimüüja laost. Teine on päevaregistreeringuga auto: müügiriigis lühikeseks ajaks edasimüüja nimele registreeritud ja kohe registrist kustutatud. Seega on see maksude ja õiguse mõttes kasutatud sõiduk, isegi kui läbisõit viitab vastupidisele.

Kahe vormi vahe ei ole pelgalt silt. See määrab, millisele riigile käibemaks laekub, millal garantii hakkab jooksma ja mis on dokumentides kirjas esmase registreerimisena — ja viimane mõjutab aastaid hiljem auto järelturu väärtust.

Siseturul kehtib uute sõidukite kohta eraldi reegel ja see on kogu teema kõige tähtsam: käibemaks kuulub riigile, kus sõiduk registreeritakse, mitte sellele, kus see osteti. Seepärast esitab välismaine müüja arve ilma käibemaksuta ja sina deklareerid soetuse oma riigi maksuametile.

See ei ole puudus, kuid see on lõks ligikaudsel arvutamisel. Välismaa netohind kodumaise brutohinna kõrval paistab tohutu eelisena ja eelis kaob suures osas niipea, kui kodus lisandub maks. Võrrelda tuleb brutot brutoga või üldse mitte.

See, kas sõiduk loetakse käibemaksu mõttes uueks, sõltub kahest piirist: esmase registreerimise ajast ja senisest läbisõidust. Mõlemad ütleb sulle maksuamet; siin neid meelega pole, sest aegunud arv juhendis on hullem kui arvu puudumine. Oluline on, et mõlemad piirid toimivad teineteisest sõltumatult — piisab ühest neist.

Tootjad panevad standard- ja paketivarustuse kokku turu kaupa, lähtudes sellest, mis seal müüb. Lõuna-Euroopa turu auto on mõeldud kliimaseadme, mitte külma jaoks; kus võimsust maksustatakse kõrgelt, on standardvariandiks sageli väiksem mootor. Miski sellest ei ole puudus — see on lihtsalt teistsugune konfiguratsioon.

Palu seepärast auto konfiguratsioon endale anda väljade kaupa, mitte varustustaseme nimena. Vastavussertifikaat (COC) ja tellimuskinnitus loetlevad paigaldatud positsioonid ükshaaval; sama varustustaseme nimi tähendab piiri eri pooltel eri asju.

Siseturul tarnitud uue auto tootjagarantii kehtib üldjuhul kogu Euroopas ja seda teenindab iga margi volitatud töökoda. Tingimused on kirjas garantiiraamatus ja sinna tasubki vaadata: kestus, läbisõidupiirang ja algus on kolm andmet, millest kõik sõltub.

Algus ongi koht, kus päevaregistreeringuga auto erineb registreerimata uuest autost. Päevaregistreeringu puhul hakkab garantii jooksma edasimüüja nimele registreerimisest, st enne kui sina auto üle võtad. Paar kuud kaob kiiresti ja need puuduvad garantii lõpus.

Heatahtlik hüvitamine on midagi muud kui garantii: vabatahtlik soodustus, mille üle tootja või töökoda otsustab iga juhtumi puhul eraldi. Autol, mida ei ole müüdud kohaliku edasimüüjate võrgu kaudu ega seal kunagi hooldatud, on sellega kogemuste põhjal raskem. See ei ole seaduslik nõudeõigus, mille kaotad, kuid see on erinevus, millega tasub arvestada.

Teid on kaks ja need erinevad eelkõige selle poolest, kes on sinu lepingupartner. Otse välismaiselt edasimüüjalt ostes on sul ostu-müügileping selle riigi ettevõttega; müüja vastutus puuduste eest määratakse selle riigi õiguse järgi ja nõude praktiline maksmapanek tähendab sinna sõitmist või kirjutamist.

Kohaliku vahendaja või importija kaudu ostes on olukord mugavam, eeldusel et ta müüb ise, mitte ainult ei vahenda. Just see tasub selgeks teha enne, kui raha liigub: kas arvel on müüjana tema nimi või on ta ainult käskjalg ja sinu lepingupartner asub välismaal? Vastus on lepingus, mitte veebilehel.

Nõrk koht on ettemaks. Tellitud auto eest makstakse ette ja tellimise ning üleandmise vahele jääb kuid, mil sinu raha on vahendaja käes. Küsi, kuidas ettemaks on tagatud, lase vastus lepingusse kirjutada ja suhtu umbusuga igasse pakkumisse, mis seob ebatavaliselt suure ettemaksu ebatavaliselt suure allahindlusega.

Hinnavahe on brutosumma, mitte netosumma. Selle ja summa vahel, mis sulle tegelikult kätte jääb, on mitu kuluartiklit, mis on ükshaaval väikesed, kuid moodustavad koos suure osa eelisest. Arvuta need kokku enne tellimist, mitte pärast.

Kõige sagedamini ununev kuluartikkel on aeg. Tellitud auto seob kuude kaupa sinu raha või sinu vana auto; kes vajab selle aja jooksul asendusautot, on eelise juba ära kulutanud, enne kui uus auto kohal on.

Kõige selgemalt populaarsete massmudelite puhul, mille hinnakirjahind on sihtriigis kõrge ja allahindlus kodus väike. Mida paremini mudel omal turul müüb, seda vähem peab kohalik edasimüüja hinnast alla laskma — ja seda suurem on vahe turuga, kus sama mudel on vaid üks paljude seas.

Kõige vähem tasub see end ära niigi defitsiitsete autode ja selliste lisavarustuste puhul, mis on tavalised ainult kodumaal. Defitsiitse mudeli puhul ei ole välismaal allahindlust, sest seal on see samuti defitsiitne; ebatavalise konfiguratsiooni eest maksab omanik edasimüümisel peale.

Aus kontroll on kahe veeruga tabel: vasakul kodumaine pakkumine brutos koos kõigega, mida edasimüüja veel lisab, paremal reimport brutos koos kohaletoimetamise, registreerimise ja kodumaise maksuga. Kui paremale jääb summa, mis vaeva õigustab, on asi otsustatud. Kui jääb vaid väike jääk, osta kodumaalt ja räägi oma soovist lähima edasimüüjaga.