Tehnoülevaatus Põhjamaades ja Baltikumis

Perioodiline tehnoülevaatus on ELis põhijoontes ühtlaselt reguleeritud. Direktiiv 2014/45/EL määrab, milliseid valdkondi vähemalt kontrollitakse, kuidas puudusi liigitatakse ja millised andmed on ülevaatuse protokollis. Seepärast näeb ülevaatus Tallinnas sisuliselt välja samasugune nagu Malmös: pidurid, rool, nähtavus, tuled ja elektriseadmed, sillad, rattad, rehvid ja vedrustus, raam ja kere, turvavööd ja turvapadjad, lisaks heitgaasid ja müra ning sõiduki identiteet.

Iga riik reguleerib ise kõike muud: kes ülevaatust teeb, kui sageli tuleb sõiduk ülevaatusele viia, mis see maksab ja mis juhtub tähtaja ületamisel. Millal sõiduk esimest korda ja seejärel kui sageli ülevaatusele tuleb, sõltub kõigis neis riikides vanusest ja sõidukiliigist ning reegleid muudetakse.

Kehtivaid reegleid haldavad transpordiametid: Transportstyrelsen Rootsis, Færdselsstyrelsen Taanis, Traficom Soomes, Transpordiamet Eestis, CSDD Lätis ja Leedus liiklusohutusamet LTSA. Järgmise ülevaatuse kuupäev on iga sõiduki kohta registris ja enamasti ka viimases ülevaatuse protokollis.

Ka nimi on iga riigi enda asi. Nende mõistete järgi otsid vastavas keeles:

Peale Läti teevad ülevaatust eraettevõtted, kellel on selleks luba ja kelle üle teostab järelevalvet amet. Rootsis on need akrediteeritud ülevaatusettevõtted, mis omavahel konkureerivad; eeskirjad kehtestab Transportstyrelsen. Taanis teevad ülevaatust volitatud ülevaatusettevõtted (synsvirksomheder), järelevalve on Færdselsstyrelseni käes. Soomes on need Traficomi volitatud ülevaatuspunktid, Eestis Transpordiameti ülesandel töötavad ülevaatuspunktid ja Leedus eraõiguslikud ülevaatuskeskused LTSA järelevalve all.

Läti on erand: seal teeb ülevaatust riiklik liiklusohutuse direktoraat CSDD oma jaamades — sama asutus, mis peab ka sõidukiregistrit.

Sinu kui omaniku jaoks on sellel praktilised tagajärjed. Kus mitu pakkujat konkureerivad, valid jaama ja aja ise, enamasti veebis, ning hinnad ja lahtiolekuajad erinevad. Nõuded aga mitte: ülevaatajad töötavad samade nõuete järgi ja puudus ei kao sellest, et vahetad jaama. Kas korduvülevaatus peab toimuma samas kohas, otsustab iga riik ise; seda ütleb sulle ülevaatuse protokoll või jaam.

Kontrollitavate punktide loetelu on sama mis lõunas, leiud aga mitte. Pikad talved, teesool paljudel teedel, niiske rannikuõhk ja lörtsine lumi, mis püsib nädalaid rattakoobastes, vanandavad auto põhja kiiremini. Vastavalt sellele puudutavad Põhjamaades ja Baltikumis puudused sageli korrosiooni: kandvatel osadel nagu lävepakud, pikitalad ning sildade ja vedrude kinnituskohad, piduritorudel ja pidurikettadel endil.

Pidurikettad väärivad omaette lauset. Taga, kus pidur vähem töötab, kinnitub rooste hõõrdepinnale ja pidurdusstendil näitab see end ebaühtlase või liiga nõrga pidurdusjõuna. Sama kehtib vedrude kohta, mis murduvad alumisest otsast, ja kummipukside kohta, mille külm ja sool teevad kõvaks ja pragulisteks. Ja kuna talvel on kaua pime, on iga nõrk või valesti reguleeritud tuli kahekordselt oluline.

Sellest järeldub kaks praktilist asja. Talvine ülevaatusaeg nõuab puhast põhja: jääd ja soolamuda täis autot ei saa altpoolt hinnata ning olenevalt riigist jäetakse ülevaatus siis tegemata või märgitakse koht mittehinnatavaks. Ja eelkontroll töökojas tasub siin eriti ära, sest pidurikettad ja vedrud on osad, mida võhik vaevu näeb, aga ülevaataja vaatlusaugu kohal kohe.

ELi nõuded jagavad puudused kolme astmesse ja kõik need riigid kasutavad seda jaotust. Kerge puudus märgitakse üles, ülevaatus loetakse läbituks ja omanik kõrvaldab puuduse ilma korduvülevaatuseta. Oluline puudus tähendab: ülevaatust ei läbitud. Sõiduk tuleb parandada ja riigi määratud tähtaja jooksul uuesti ülevaatusele viia. Ohtlik puudus läheb kaugemale — riik võib sõiduki kasutamise keelata või seda piirata, kuni puudus on kõrvaldatud.

Kohalikus keeles kõlab see näiteks nii: Rootsis järgneb olulisele puudusele efterkontroll, ohtlikule körförbud ehk sõidukeeld, mis märgitakse registrisse. Soomes on tulemus hyväksytty, hylätty koos järelkontrolliga (jälkitarkastus) või ajokielto. Taanis nimetatakse korduvülevaatust omsyn, Eestis on see korduvülevaatus. Milliste eranditega võib sõidukeeluga sõidukit veel liigutada, näiteks otse töökotta või ülevaatusele, määrab riigisisene õigus ja see on kirjas ülevaatuse protokollis või ameti juures.

Oluline on ka teine külg: sõidukeeld ei teki ainult leiu tõttu. Näiteks Rootsis kehtestatakse sõidukile körförbud, kui ülevaatus või korduvülevaatus ei ole õigel ajal toimunud. Kui ostad auto Põhjamaadest, tasub seepärast registrist kontrollida, kas selline märge on olemas — sellega ei saa autot lihtsalt koju sõita.

Siin peitub ostja tegelik eelis. Iga ülevaatuse protokoll nimetab tuvastatud puudused koos nende astmega ja läbisõidu ülevaatuse ajal — seda nõuavad ELi eeskirjad ja tulemused lähevad registriasutusele. Mitme aasta peale loetuna tekib sellest jälg: kui palju autoga sõideti, kas see läbis ülevaatused esimesel katsel ja millised puudused ikka ja jälle ilmnevad.

Mitmes neist riikidest saab osa sellest teabest pärida registriasutuselt numbrimärgi või šassiinumbri järgi: viimase ja järgmise ülevaatuse kuupäeva, kas kehtib sõidukeeld, osaliselt ka varasemate ülevaatuste tulemused ja läbisõidud. Mis on avalik, mida näeb ainult omanik ja mis käib tasuliste teenuste kaudu, on riigiti erinevalt reguleeritud; esimeses jaotises nimetatud ametid ütlevad seda oma riigi kohta.

Värskelt läbitud ülevaatus on seejuures hetkeseis, mitte lubadus: see ütleb, et sõiduk vastas sel päeval miinimumnõuetele, mitte seda, milline on kuluvosade seisukord poole aasta pärast. Rohkem räägivad viimaste aastate protokollid ja neid palu müüjalt igal juhul. Neist loed välja kolm asja:

Kui sõiduk tuuakse mõnda neist riikidest, toimub enne registrisse kandmist eraldi registreerimiseelne ülevaatus, mis tuvastab identiteedi ja tehnilised andmed; kuidas seda igas riigis nimetatakse ja kuidas see käib, kirjeldavad impordijuhendid. See ei ole sama mis perioodiline ülevaatus. Seejärel kehtib sõidukile uue riigi ülevaatussagedus ja millal on esimene perioodiline ülevaatus, määrab selle riigi õigus.

Kas ja kuidas päritoluriigi veel kehtivat ülevaatust seejuures arvesse võetakse, on samuti seal reguleeritud. Ära looda rusikareeglile, vaid küsi registreerimisel järgmise ülevaatuse aega ja lase see endale kirjalikult anda. Kui sul on Carvexia konto, saad kuupäeva sisestada jaotisse „Minu autod“ ja lasta endale sellest e-postiga meelde tuletada; tähtaega seal ei arvutata, kehtib sinu dokumentides olev kuupäev.

Vastupidi kehtib sama. Rootsist, Soomest või Baltikumist pärit auto, mis jõuab Šveitsi, Saksamaale või Austriasse, registreeritakse ja vaadatakse seal üle uue riigi reeglite järgi; kas värske ülevaatus Põhjamaadest seal midagi loeb, otsustab registreerimisasutus — ära sellega kindlalt arvesta. Protokollid tasub siiski alles hoida, ka vanemad: läbisõidud ja leiud on parim sõiduki ajalugu, mida selline auto kaasa toob. Kuidas ülevaatus Šveitsis, Saksamaal ja Austrias käib, on kirjas perioodilise ülevaatuse lehel.