Käibemaksu tagasisaamine ekspordil: õige järjekord

Kokku peavad langema kolm tingimust, ja kui üks neist puudub, on teema lõppenud. Esiteks peab ostuhind sisaldama käibemaksu, mille müüja arvel eraldi välja toob. Teiseks peab sõiduk siseturult tegelikult lahkuma, ja seda tõendatavalt. Kolmandaks peab müüja olema valmis käsitlema tehingut kauba ekspordina — selleks ei ole ta kohustatud.

Kolmas tingimus üllatab enamikku. Edasimüüja, kes ekspordiga ei tegele, ei tunne protseduuri sageli ega taha kanda vastutust tõendi eest — ja see vastutus on tema kanda, sest kui tõendit ei tule, võlgneb ta maksu sellegipoolest. Kui räägid läbi sellise edasimüüjaga, tasub see selgeks teha enne hinnaläbirääkimisi, mitte pärast.

Ja üks selgitus, mis säästab palju meelehärmi: raha ei tule riigilt ega tollilt, vaid müüjalt. Tema võttis maksu sisse, tema selle tagastab ja ta teeb seda siis, kui tõend on tal olemas. Tollist küsimine, kus raha jääb, ei vii kuhugi.

Edasimüüja arve kasutatud sõiduki kohta on kahel kujul. Tavapärase maksustamise korral on käibemaks arvel eraldi välja toodud, koos määra ja summaga. Kasumimarginaali erikorra puhul on arvel ainult koguhind ja viide vastavale sättele; maksustatakse ainult ostu- ja müügihinna vahet ning seda maksu arvel välja ei tooda.

Sellest eristusest tuleneb kõik muu. Kui midagi pole välja toodud, pole midagi tagastada — mitte sellepärast, et mõni ametiasutus seda keelaks, vaid sellepärast, et summat, mida tagasi nõuaksid, pole kirjas ühelgi paberil. Kasumimarginaali erikorra alusel müüdavad sõidukid on kasutatud autode kaubanduses sagedased, ja just neis segmentides, kus ostavad eraisikud.

Seepärast küsi sõna-sõnalt nii: „Kas arve esitatakse eraldi välja toodud käibemaksuga või kasumimarginaali erikorra alusel?“ Selle küsimuse koht on esimeses telefonikõnes, mitte lõppläbirääkimistel, sest see pöörab kahe pakkumise võrdluse pea peale. Kasumimarginaali erikorra alusel müüdav sõiduk peab olema ostes odavam kui tavapäraselt maksustatud sõiduk, et olla ekspordiks ostjale samaväärne.

Eraisik ei esita arvel käibemaksu, sest ta ei ole seda võlgu. Tema küsitud hinnas on küll jääk maksust, mille keegi on kunagi maksnud, kuid see on ammu ära voolanud ega ole enam ühelgi dokumendil tabatav. Tagastada pole midagi, ja kes lubab muud, lubab valet.

See ei muuda asjaolu, et sihtriigis tuleb impordimaks ikkagi tasuda. Just selles peitub arvutus, mis teeb välismaal eraisikult ostmise halvemaks, kui see paistab: sa ei saa midagi tagasi ja maksad sihtriigis ikkagi. Edasimüüjalt ostes, kui maks on arvel välja toodud, tasakaalustavad need kaks poolt teineteist vähemalt osaliselt.

Käik on igal pool sarnane, ja ühtegi sammu ei saa tagantjärele teha. Kes küsib alles pärast maksmist, kas eksport oleks võimalik, on järjekorrast kõrvale kaldunud — siis jääb üle ainult müüja hea tahe, ja see ei ole alus, millele arvutust rajada.

Planeeri ka riigist lahkumise aeg. Tõend sünnib mehitatud piiripunktis ja selle lahtiolekuaegadel; pühapäeva õhtune sõit üle mehitamata piiri ei too kaasa ühtegi dokumenti ega seega ka tagastust.

Müüja vajab ametlikku dokumenti selle kohta, et just see sõiduk on siseturult lahkunud. ELis tekib see dokument elektroonilisest ekspordideklaratsioonist: eksporditolliasutus võtab selle vastu, väljumistolliasutus kinnitab väljumise ja sellest saab kinnitus, mis läheb edasimüüja raamatupidamisdokumentide juurde.

Väiksemate ekspordisaadetiste puhul, mille väärtus jääb alla tolliasutuse kehtestatud piiri, on elektroonilise deklaratsiooni asemel ette nähtud suuline deklaratsioon koos kinnitusega paberil. Sõiduki puhul kehtib see harva, sest sõidukite väärtus on tavaliselt sellest kõrgem. Küsi tolliasutuselt, milline tee sinu puhul kehtib, selle asemel et arvata.

Kõige sagedasem täielik ebaõnnestumine on siin banaalne: sõit läheb üle mehitamata piiripunkti või õhtul, keegi ei kinnita midagi ning sõiduk on läinud, ilma et see oleks tõendatavalt läinud. Pärast seda on tagastust praktiliselt võimatu päästa. Kõne eelmisel päeval küsimusega, millal piiripunkt on mehitatud, oleks kogu vaev, mida selleks vaja on.

Levinud on kaks mudelit. Esimese puhul maksad brutohinna ja saad maksuosa tagasi pärast tõendi saabumist. Teise puhul esitab edasimüüja arve netohinnaga ja hoiab kinni maksusummaga võrdse tagatise, mille ta pärast tõendi saabumist vabastab. Majanduslikult on mõlemad sama; risk on mõlemal juhul sinu kanda, kuni dokument on olemas.

Seepärast peaksid lepingus kirjalikult kirjas olema neli andmet: täpne summa, mis tagastatakse või vabastatakse; tähtaeg, mille jooksul see pärast tõendi saabumist toimub; konto, kuhu makstakse; ja kes esitab tolliasutusele deklaratsiooni. Suuline lubadus müügileti taga ei ole üle piiri midagi väärt.

Kui eraisik ostab ühes liikmesriigis kasutatud sõiduki ja viib selle teise, jääb käibemaks sinna, kus see maksti. Tagastust ei ole ja koduriigis ei teki ka täiendavat käibemaksu. See on lihtne reegel, ja just seepärast räägitakse ELi sees maksust harva.

Uute sõidukite puhul kehtib vastupidine: seal kuulub maks registreerimisriigile, müüja esitab arve netohinnaga ja sina deklareerid soetuse oma maksuhalduris. Kas sõidukit loetakse uueks, sõltub esmaregistreerimise ja läbisõidu piirmääradest, mida sinu maksuhaldur nimetab.

Mõlemal juhul jääb samaks üks asi: tasu, mille sihtriik seob esmaregistreerimisega, sellest ei muutu. See ei ole käibemaks, sellel on omad reeglid ja see tuleb tasuda olenemata sellest, mida müügiriigis maksti.

Kainestav arvutus: mille müügiriigis tagasi saad, maksad sihtriigis impordimaksuna suures osas uuesti sisse. Eraisiku jaoks on tagasinõudmine seetõttu harva kasum, pigem ümberpaigutus — summa jõuab teise kassasse ja vahepeal on nädalaid, mil sinu raha on kinni.

Kaks juhtumit on teistsugused. Kes tegutseb ettevõtjana ja saab sihtriigi impordimaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, säästab tegelikult. Ja kes impordib riiki, mille maksustatav väärtus on brutohinnast madalam, säästab vahe. Mõlemad on küsimused maksunõustajale, mitte juhendile.

Praktiline nõuanne on seetõttu lihtne: kauple hinna, mitte maksu üle. Läbiräägitud allahindlus on kindel, kohene ega vaja tõendit piiripunktist. Tagastamine on kõrvalteema, mis saab palju tähelepanu, sest maksuosa kõlab suurena — ja toob vähe sisse, sest sihtriik võtab selle kohe tagasi.