Liigu sisu juurde
Tagasi juhendite juurde

Õigus

Sõiduki tollideklaratsioon: kes mida millal täidab

9 min lugemist

Enamik ostjaid mõtleb piiri puhul ühele ainsale formaalsusele ja seisab siis silmitsi kahe menetlusega kahes riigis kahe eri pädevusega. See artikkel selgitab, kes on igas etapis deklarant, milliseid andmeid nõutakse ja mis peab lõpuks sinu käes olema.

Kaks deklaratsiooni, mitte üks

Kui sõiduk lahkub ELi siseturult, deklareeritakse see lähteriigis ekspordiks ja sihtriigis impordiks. Need on kaks eraldi menetlust kahe eri ametiasutuse ees, mis üksteisest midagi ei tea, välja arvatud see, et mõlemad peavad silmas sama sõidukit. Kes teeb ühe ära ja unustab teise, ei ole pooleldi valmis, vaid tal on kaks probleemi.

Ekspordideklaratsioon huvitab ostjat enamasti ainult ühel põhjusel: sellest sünnib tõend, millega edasimüüja saab käibemaksu tagastada. Ilma ekspordita pole mõtet maksust rääkida ja ilma piiril antud kinnituseta pole eksporti, mida keegi suudaks tõendada.

Impordideklaratsioon on seevastu samm, ilma milleta sõidukit sihtriigis ei registreerita. Sellest tekib dokument, mida registreerimisasutus näha tahab. Siseturu piires jäävad mõlemad menetlused ära; siis on sõiduki toomine vorminõueteta ja see artikkel sind ei puuduta.

Kes on „deklarant“ ja mis sellest sõltub

Deklarant on see, kes esitab deklaratsiooni enda nimel — ja vastutab seega selle õigsuse eest. See ei ole formaalsus: kui hiljem selgub, et märgitud väärtus oli liiga madal või mass vale, pöördub ametiasutus deklarandi, mitte välismaise müüja poole.

Eraimpordi puhul oled see reeglina sina ise. Kui impordid kellegi teise jaoks — elukaaslase, vanemate või tuttava jaoks —, on sul vaja kirjalikku volikirja ning küsimusele, kelle nimele sõiduk hiljem registreeritakse, peaks olema sama vastus kui küsimusele, kes deklareeris.

Kuna vastutus lasub deklarandil, kehtib väärtuse märkimisel lihtne reegel: märgitakse see, mis tegelikult maksti, ja see tõendatakse lepingu ja maksekinnitusega. Madalamaks hinnatud väärtus säästab mõõduka summa ja tekitab riski, mis ei ole sellega mingis proportsioonis.

Eksport ELi riigist

ELis esitatakse ekspordideklaratsioon elektrooniliselt asukoha järgi pädevale ekspordi tolliasutusele. Sellest tekib toimingu number, mis saadab sõidukit kogu menetluse vältel. Piiril kinnitab väljumise tolliasutus, et kaup on tolliterritooriumilt tegelikult lahkunud — ja alles see kinnitus on tõend, mida edasimüüja ootab.

Alla tolliameti kehtestatud väärtuse on ette nähtud suuline deklaratsioon. Sõidukite puhul kohaldub see harva, sest nende väärtus on tavaliselt sellest suurem. Millist teed sinu puhul kasutada, ütleb sulle piiripunkti tolliasutus — ühe telefonikõnega, mis tasub end alati ära.

Praktikas võtab edasimüüjalt ostes ekspordideklaratsiooni sageli enda peale müüja või tema volitatud teenusepakkuja, sest müüja vajab tõendit oma raamatupidamise jaoks. Eraisikult ostes pole kedagi, kes seda teeks — siis teed seda sina või ei tee seda keegi.

Import: kus deklareeritakse

Deklareeritakse riiki sisenemisel, mehitatud tollipunktis, ja sõiduk peab olema kohal. Šveitsis vastutab selle eest föderaalne tolli- ja piirijulgeolekuamet (BAZG); sellel on elektrooniline deklareerimissüsteem ja eraisikud esitavad deklaratsiooni tollipunkti teeninduslauas. See, milline tollipunkt millal on mehitatud, erineb oluliselt, ja väiksemad piiripunktid ei ole pidevalt avatud.

Ajastus määrab kogu päeva käigu. Sõiduk, mis tuleb õhtul või pühapäeval üle mehitamata piiripunkti, ei ole deklareeritud ja tagantjärele tollivormistus on omaette menetlus, mis võtab rohkem aega kui ükskõik milline ümbersõit mehitatud tollipunkti. Kes sõidab ise, planeerib kõigepealt saabumise tollipunkti ja lepib alles seejärel kokku, millal auto müüja juurest ära tuua.

Kui sõidukit veab ekspedeerimisfirma, esitab deklaratsiooni selle tollideklarant. See on mugav, kuid ei muuda midagi vastutuses andmete eest — dokumendid, mille alusel deklarant töötab, tulevad sinult.

Andmed, millest deklaratsioon koosneb

Tollideklaratsioon kirjeldab kaupa nii, et selle põhjal saab maksud välja arvutada. Sõiduki puhul tähendab see: mis see on, kellele see kuulub, kui palju see väärt on, kui palju see kaalub ja kust see pärit on. Kellel on nende viie punkti dokumendid korrastatult kaasas, saab poole tunniga hakkama.

Tollitariifi number on koht, kus eraisikud kõige tõenäolisemalt takerduvad. See tuleneb jõuallika tüübist ja mootori töömahust, mitte mudeli nimest; ametnik määrab selle koos sinuga sõidukidokumentide põhjal. Ette valmistada seda ei saa, kaasa tuleb võtta ainult dokumendid, millest see tuleneb.

  • Šassiinumber ning mark, tüüp ja esmase registreerimise kuupäev — sõiduki identiteet.
  • Tollitariifi number, mille alla sõiduk kuulub. See sõltub jõuallika tüübist ja mootori töömahust, mitte mudeli nimest.
  • Väärtus, mida tõendavad ostu-müügileping või arve ja maksekinnitus.
  • Transpordikulud sihtkohani, kui sõidukiga ei sõidetud sinna ise.
  • Mass sõidukidokumentide järgi. See tuleb deklaratsiooni märkida, kuigi Šveits ei võta alates 1. jaanuarist 2024 autodelt enam tolli.
  • Andmed jõuallika ja heitgaaside kohta, kui mõni maks on nendega seotud.
  • Deklarandi nimi ja aadress ning volikiri, kui deklareeritakse kellegi teise eest.

Millest maksud arvutatakse

Siin ei ole meelega ühtegi arvu. Määrad muutuvad määrusega, mida keegi ei märka, ja aegunud arv juhendis on hullem kui arvu puudumine — lugeja arvestab sellega ja eksib. Mis praktiliselt kunagi ei muutu, on maksustamise alus, ja kui sellele rakendada tänast määra, tuleb arvutus õige.

Šveitsi impordi puhul kehtib järjekord, mis on kirjas ka riigijuhendis: tolli autodelt alates 1. jaanuarist 2024 enam ei võeta, automaks (Automobilsteuer) arvutatakse sõiduki väärtuse järgi ja impordi käibemaks väärtuselt, millele lisanduvad automaks ja transpordikulud kuni sihtkohani Šveitsis. Viimane suurus sisaldab seega juba automaksu — seepärast alahindab ostuhinnale lisatud ühtne juurdehindlus tulemust reeglina.

Kehtivad määrad avaldab vastav tolliamet, Šveitsi puhul BAZG. Küsi need enne, kui pakkumise teed, mitte pärast allkirjastamist — teave on tasuta ja selle saamine võtab rohkem aega kui arvutus, mille sa selle põhjal teed.

Kui deklareerib teenusepakkuja

Ekspedeerijad ja tollideklarandid võivad tegutseda kahes rollis. Otsese esindajana tegutsevad nad sinu nimel ja sinu arvel: sina jääd deklarandiks ja kannad vastutust. Kaudse esindajana tegutsevad nad enda nimel sinu arvel — siis vastutavad nad koos sinuga ja see kajastub nende hinnas.

Eraisikule ühe sõidukiga tasub teenusepakkuja end harva ära, sest toiming teeninduslauas on ülevaatlik. See tasub end ära, kui sõidukit transporditakse, kui mitu sõidukit tuleb korraga või kui olukord on ebatavaline — kolimisvara, pärand, tavapäraste dokumentideta sõiduk.

Igal juhul kehtib: dokumendid tulevad sinult ja andmed on kas õiged või mitte. Teenusepakkuja ei kontrolli, kas sinu ostu-müügilepingus on tegelik hind; ta kannab sisse selle, mis talle esitatakse.

Mis on lõpuks sinu käes

Impordi lõpus on otsus, milles on näidatud sissenõutud maksud — Šveitsis maksuotsus (Veranlagungsverfügung), teistes riikides vastav dokument. See ei ole paber arhiivi jaoks, vaid järgmise sammu eeldus: ilma selle dokumendita ei võta registreerimisasutus sõidukit vastu.

Selle dokumendiga on lisaks seotud tähtaeg, mille jooksul sõiduk peab olema registreeritud. Just see on põhjus, miks kogu impordi järjekord on selline, nagu see on: kes tollivormistab sõiduki enne, kui tal on registreerimisasutuses aeg, põletab tähtaja ooteruumis. Broneeri aeg enne, kui sõidad üle piiri.

Kontrolli otsust seni, kuni seisad veel teeninduslaua juures. Šassiinumber, väärtus, mass ja sinu nimi peavad olema õiged — numbrite äravahetamine šassiinumbris tuleb ilmsiks alles registreerimisasutuses ja siis oled kahesaja kilomeetri kaugusel.

Kui midagi oli valesti

Deklaratsiooni saab parandada ja otsust saab vaidlustada. Mõlemal on tähtaeg, mõlemaks on vaja tõendit ja mõlemad käivad läbi ametiasutuse, mis otsuse tegi. Kes avastab, et väärtus on valesti üle võetud või mass ei vasta sõidukidokumendile, annab sellest viivitamata teada — iseenesest ei parane midagi.

Kõige sagedasem juhtum on süütu, kuid siiski tüütu: märgitud väärtus sisaldab transpordikulusid, mida tegelikult ei tekkinud, või puuduvad sellest need, mis tekkisid. Mõlemat saab tõenditega selgitada. Harvem ja tõsisem juhtum on väärtus, mis märgiti meelega liiga madal — siis ei ole tegemist enam parandusega, vaid menetlusega.

Sellest ka nõuanne, millega see artikkel algas: võta tõendid kaasa, märgi see, mis tegelikult maksti, ja loe otsus läbi enne, kui teeninduslaua juurest lahkud. Kogu toiming ei ole eksam, mis tuleb sooritada, vaid arvestus, mis peab olema õige — ja see on õige, kui on õiged arvud, mille sa kaasa tood.

Sobivad autod valikust

Rohkem juhendeid